Day 6

Püüdsin vahepeal end uuesti õue sättida, aga klaviatuur kahjuks ei paista pimedas välja ja ronisin oma diivanile. Infoks, et minu magamiskoht on elutoa diivan, millega ma olen väga rahul, üldiselt elame siin kõik igal pool ja segamini. Praegu olemegi Staceyga lihtsalt diivanid vallutanud ja kumbki on oma arvutisse süvenenud kuivõrd see on kõige aktiivsem asi, milleks me võimelised oleme peale seda, millest ma nüüd jutustama hakkan. Eile ja üleeile olin esimese poole päevast enesest väljunud ja kojutuleku soov oli peale jäämas, sest ma lihtsalt ei suutnud händelida seda, et kell kümme tõustes ei saa me enne kodunt välja kui kell neli ja tegusam osa päevast on juba maha visatud.. ja ma arvasin, et minul on probleeme ajataju ja –planeerimisega.. Sellega seoses me ka jäime eile Laurent Planeix showle Mercedes Benz fashion weekil tund aega hiljaks.. ja ma olin erakordselt negatiivselt meelestatud. Sinna saime üldse nii et olles kell kaks kodunt väljunud (kell kaks pidi nimelt show algama) olime me juba kõik plahvatusohtlikud ja ei suutnud kuidagi organiseeruda ja seda nägi üks kutt bensiinijaamast, kes meid siis ära viskas, what a good citizen :) Minu päästerõngas ja plaan B on muide Tarmo, kellele ma BlackBerry messengeris (ma ei jõua ära oodata, et need asjandused Eestisse ka jõuaks – tasuta omavahel textimine oleks vajalik :D) endast märku annan, kui mul parasjagu tuju pole ja kellega rääkimine juba aitab.. loodetavasti järgmise nädala alguses lähen natukeseks tema juurde, et saaks vee ja päikesega ka aega veeta.. ja temaga muidugi :) Tagasi eilse juurde aga – kui me lõpuks saabusime ja viisakalt valetasime, et me arvasime, et see algab hiljem ja eksisime ära jne jne, siis oli algamas juba uus üritus. Tänu Carola ettevõtlikusele, mida ma ei jaksa ära kiita ja imetleda, tuli Laurent (teda ta teab Mo kaudu, kes on juhuslikult Saudi-Araabia prints ja kellest kohe veel juttu tuleb ja Mod teab ta Buzzi kaudu, kelle juures me basicly Floridas olime eelmisel aastal) vastu ja läksime so called Vip ruumi, kus modellid ja tähtsad külalised veel asjatasid. Alustuseks rabas ta meid kolme pildiputkasse (teate need automaatsed passipildimasinad) ja mul on nüüd fotosüüdistused Smashbox Cosmeticsi kasutamisest sellel showl.. ja siis juba enda ja oma seltskonnaga Sunsetile Sushyasse lõunale. Teda on niiii lahe jälgida, ehtne impulsiivne ja gorgeous prantslane. Anyway, teel sinna sõitis ta juhuslikult kõrvuti oma naabripoisi, -tüdrukuga ja vestlesid veits ja see tüdruk oli Mena Suvari :) Lõunale tuli ka hr X, kes on paariks päevaks L.A-s külas ja Carola kadus temaga sealt varsti linna näitama ja edasisi seiklusi saab preili room-mate ka siit lugeda, jäime Staceyga omapead. Veel oli seal igasugust moerahvast, üks naine, kes nägi erakordselt äge välja – blondid lokid ühele küljele püsti pandud ja huuled värvitud ainult äärtest ja oli vägaväga classy sealjuures, Laurenti lemmikmodell, paar kohalikku teletähte (väga piinlik vahel siin, aga ei suuda neis USA telehittides ja -inimestes väga orienteeruda) ja Romain Chavent, kes on Hollywoodi klubipromootor ja restoraniomanik ja modell.. ja parasjagu lahutab Playboy modellist Shauna Sandist (peale seda kui ma selle välja guugeldasin tundub mulle siiski, et ta on päris imelik tüüp.. see naine on ju monstrum..) Üldiselt oli kogu see seltskond prantsusekeelne ja ma sain sellega hiilata. Pluss sain Laurentiga üldse alguses jutule seoses sellega, et tal oli vaja vene keeles sõnumit kirjutada – teatavasti ma ei ole väga pealetükkiv ja jutukas ja kuna ta Staceyt ja Carolat varem teadis, siis jutustas ta enne rohkem nendega. Lõunalt võttis ta meid preilisid kaasa oma stuudiosse, kus oli eritiiiiii ägeeee, nagu Bold and the Beautiful noh :D Üldse olid kõik need asjad ja kohad ja inimesed täpselt nagu filmis.. ja vaatasime seal ta kollektsiooni ja mul oli käes üks eriti superluks swimming suit, kui ta karjatas, et on kõige ilusam päikeseloojangu aeg ja ta tahab kohe pilte teha ja hakkas ringi jooksma ja oma lemmikmodelli riidesse kiirustama ja minust mööda minnes küsis kas ma tahaksin ka pilte teha.. ja umbes minuti pärast olime me selle imeilusa naisega D`Amore by Marceau kollektsiooni trikoodes keset Los Angelese tänavaid pildistamas! Ma nii tahaks osata seda kirjeldada, milline Laurent on.. vähemalt näete orkutipiltidelt milline ta välja näeb :) Tagasi stuudios andis ta mulle omal ettevõtmisel proovida oma asju ja Staceyle ka muidugi ja tema sai teksad ja kleidi samaks õhtuks kanda ja pärast endale ja bikiinid.. ja kuna ma olin oma outfitiga parasjagu rahul sain ma bikiinid kohe ja varsti trikoo ka, minu suurust parasjagu polnud.. ja siis ta näitas kuidas ta täpselt oma ideid saab ja mustreid teeb ja kuidas ta töötab pikalt ja põhjalikult ja see oli niiiii huvitav.. tal olid assistendid ka seal muidu terve päev ringi jooksmas süli pabereid ja asju täis ja handsfree kõrva küljes, selline suur :) Sealt edasi läksime temaga Melroseile Villasse, kus oli after-party.. ja kus mul hakkas ruttu väga hirmus, sest hoolimata sellest, et me sõitsime sinna tema ja Romaini ja Remyga (Romaini room-mate või õigemini roomiks nende kodu just nimetada ei saaks..) koos ukse ette kabrioga ja puha küsiti meilt dokumente ja mul ju ei ole seda.. siis hakkas äkki kõik väga ruttu minema, ma tunnistasin talle kogu sushiga kõhus keeramas üles, et ma ei olegi täisealine, mitte lihtsalt ei unustanud dokumenti ja ta oli nii emotsionaalne ja vaidles uksel ja kutsus välja promootorid ja juhatajad ja mina ütlesin täitsa siiralt, et ma võin ju mitte tulla, see on ju tema üritus ja need inimesed on sinna tulnud tema pärast ja I had an excellent day anyway and my age is my problem not his.. ja mul oli kohuuuutavalt piinlik.. ja mingil hetkel mida ma ei märganud oli keegi doormanageridest olnud rude nagu ta väljendus ja ta tegi tohutu skandaali sellest, et tema külalist tema ausõna peale sisse ei lasta ja keelduski üldse sinna minemast although kogu see asi kus listis olid ka nt Kayne West ja Mary J. Blige oli tema show pärast.. ja siis Carola tõi peale tundi aega seda möllu mulle oma ID ja see doormanager veel vaatas eriti hoolikalt, aga lasi mind siiski sisse. Laurent aga jäigi välja ja keeldus oma jalga sellesse kohta tõstmast nagu ta väljendus ja kõik organiseerijad sees olid minu pärast sõimuvalangu alla sattunud ja ausalt öeldes väga äge polnud :D Ma ei tahtnudki sinna nii väga minna, aga noh.. Laurent keelas mul ära minna, kui see juba tema auküsimuseks oli saanud kogemata. Koht polnud ka suurem asi ja kuidagi külapeo mulje jättis see crowd.. hängisime Rogeriga, kes on imetore, eriti veel selle kohta, et ta on üsna well-known ja vip staatuses Hollywoodis ja meie lihtsalt random girls ja üks ehk mina veel probleemselt noor ka (ma muide ei ole kohanud siin veel ühtki alla kolmekümne aastast kuskil väljas käimas või üldse asjatamas) ja selle lemmikmodelliga.. ja Villast edasiminekuks oli seal huge limusiin for Laurent and his friends and crew ja me läksime ka sellegaaa ja ma vist tänasin teda umbes miljon pluss üks korda kõige eest ja need inimesed seal olid tõeline Hollywood people – üks naine oli niiiiii koka all ja üleopereeritud, Laurent oli end vahepeal ka vist midagi täis manustanud, kuna kui ta limusiini juurde saabus ei olnud ta kindlasti enam nii selge kui varem, eriti poshy ja ilus proua oli Irina, ühe moeajakirja main editor (taaskord oli mu vene keele oskusest kasu) ja Romain ja kõik see muusika ja limusiinijuht kes nägi välja nagu vana must jazzilaulik, salli ja kübara ja vesti ja kõigega ja kuidas see auto sõitis Les Deux ette, kus oli major järjekord ja seal ei küsitud enam kelleltki meilt midagi (mis on tegelikult hirmus suur asi, kuna nad on extremely karmid neis asjades siin) ja see oli selline vabaõhuklubi, kus üleval üks ala teiste kohal oli siis Vip show aftekaks.. kus me päris mitu tundi peamiselt tantsisime Rogeriga, kes oli muuhulgas nii imearmas ja hankis mulle Gin Tonicu kuna see mida siin juuakse igal pool ja ainult – viin väga vähese mahlaga peal ja väga vähe ongi nagu.. 4 cl võibolla.. ei ole just maailma maitsvaim. Sinna tuli siis ka Mo (prints), kes ei näe küll kaugeltki mitte printsi moodi välja :) Stacey näitas mulle igasuguseid tuntud näitlejaid ja tüüpe, kuna mina ju tean ainult Paris Hiltonit nägu pidi ja Sarah Jessica Parkerit :p Ja suitsu on seal võimalik osta ainult WC-naise käest (mingil imelikul põhjusel hängib seal keegi proua ja mul tuli meelde, et ma used to smoke) ja see maksis ÜKSTEIST dollarit.. kui mul see hommikul meelde tuli, siis ma mõtlesin küll, et tänane braindamagei tunne ei ole mitte väsimusest ja pohmellist, vaid see kahjustus sai alguse juba millalgi varem.. ja muusika on siin klubides ja muidu autodes/kohtades muide väga kodune mainstream ja vahele isegi Angeli hitte :) Klubist edasi läksime Mo juurde, kus tegime miskipärast mittepõlevaid B52-tesid ja jutustasime, aga olime mõlemad juba väga väsinud.. ja edasi läksime veel Romaini ja Remy juurde.. Tervislike eluviiside alla muide siin söömist ei saa lugeda, kuna see on siiski hirmus, isegi härra modellil oli külmkapis ainult saia, juustu ja Kentucky Fried Chickeni ladu :) Kahjuks ei ole siin võimalik ka aru saada kus linnaosas keegi elab kuna kõik on liiga suur ja laialivalguv.. bensiinijaamakutt seletas ka, et näiteks NYCis on võimalik vabalt hakkama saada ilma autota, kuna see on siiski konkreetne linn, aga L.A county on hoopis teistmoodi, autode peale üles ehitatud ja tohutu.. End of story igasttahes ja see ei kõla üldse nii müstilisena kindlasti siia kirjutades kui see oli aga.. need on need inimesed, kes mind siin inspireerivad omal moel :) Annavad mulle mõtlemisainet ja samas jõudu edasi minna. Aga aga kui ma jätkan sellises koguses shokolaadi ja küpsiste manustamist nagu me Staceyga täna lebotades teinud oleme, siis peab mind varsti käruga jalutama viima :) Ja tegelikult oleks mul veel hirmus paljut kirjeldada ja kirjutada, aga mu väikesed käpad on väsinud nüüd..

Ja panen teile südamele, et te nende memuaaride aadressi ei levitaks, muidu ma pean kahjuks oma elu detailkirjeldustega lõpparve tegema ja see oleks hirmus tülikas teile kõigile ükshaaval kirjutada.. muah!