Saturday, October 25, 2008

Day 16

Carola ja Stacey on Playboy Mansionis - see oli absoluuuutselt hirmnaljakas, kui nad valmis panid end ja Lilleks ja Mesilaseks kehastusid ja sel ajal kui ma päeval linnas käisin ühte vahvat prantsuse stiilis Audrey Hepburnile pühendatud kohvikut avastamas olid ma-ei-tea-kuidas naabri-Michaeli saanud nõusse endid aitama ja kuidas ta esimesel võimalusel põgenes ja vandus ise Stacey pesu külge lilli kinnitades.. ja mina väga püüdlikult maalisin Carolale suuri musti silmi - kui see peaks reporterist kuidagi kole paistma, siis see on silmapete - ma olin väga uhke oma saavutuse üle :D Kuna mul on seega vaba õhtu, sest Avshini pole linnas, et filmikat teha ja Michaelil on tegemist elukaaslasega tülitsemisega, aga mul üldse pole tahtmist midagi väga tublit ja asjalikku selle ajaga ette võtta (näiteks ju koristama peaks ja wikipedia ja muud andmebaasid pole veel päris peas ja curbingut võiks ju tegelt harjutada..), püüan teid natuke valgustada oma tegemistest viimastel päevadel :)

Esmaspäeval ja teisipäeval käisime väga eeskujulikult joogas hommikuti - esmaspäeva õhtul tegime pikema jalutuskäigu marketisse ka Carolaga ja ostsime väga peened ja kaunid joogamatid :) Annab tunda, et ma pole just väga aktiivne trennitüdruk olnud ja suur osa ajast kulub mõistatamisele, millest see treeneripreili üldse räägib ja kuna ma olen such a baby vahel sellistes kuula-oma-jalga-ja-saada-head-energiat-taevasse asjades, siis natuke põnevust lisas näiteks üks hiirepoeg, kes seal urgu omas ja eriti armsalt ringi siiberdas.. need tunnid on nimelt õues ja tasuta. Siin ei ole üldse tegelikult vaja ära elamiseks suuri rahavarusid omada, kuna süüa saab vabalt näiteks Fresh and Easys sama või järgmise päeva kuupäevaga üliodavaks hinnatud toite ja hästi palju on outdoor-activiteid, mille eest maksmine on annetuste vormis. Ühistransport pole ka absoluutselt kallis (1 dollariga läbi linna) ja mitte väga raskesti mõistetav - kui sa juba oled saanud targaks - mul esimene kord läks küll imekombel tund aega metro.netis, et aru saada, kuhu täpsemalt sihtpunkti peaks kirja panema :) Aga nüüd on juba easy ja sain väga uhkelt ise ja üksi hakkama teisipäeval kodust Tarmo juurde Marina del Reysse reisimisega. Seal pesitsesingi kuni eilseni ja eriti huvitav ja arendav aeg oli ja lihtsalt puhkasin palju - sõitsime ratastega ja käisime ookeani ääres.. minu suursuur armastus ju. Kummaline tegelikult, sest näiteks meri pole minu jaoks kunagi oluline olnud.. ookean aga annab jõudu. Ja see rand on seal ju täpselt nagu kunagi Baywatchis :) Ja tegelesin seal iseenda energia ja heaoluga ka, aga seda nõiajuttu ma teile siia kirja panema ei hakka pikalt, ema juba tundus olevat väga kahtlustav kui ma mainisin reipalt, et lasin enda pealt surnuvaime ära saata :p Ja kuigi see rattaga sõitmise värk tundus alguses väga kahtlustäratav arvestades, et mu viimane sõidumälestus on kusagilt algklassidest ja teatavasti olen ma see tüdruk, kelle jaoks liiklus ei ole mitte ühtegi pidi arusaadav ja kes arvatavasti lööks kõik rekordid, kui oleks võistlus selles, kes kõige kauem üldse autokoolis on käinud ja sealjuures kõige tuhmim on.. aga õnneks ma võin jätkuvalt tõdeda, et ma õpin kiiresti :) Ainult loomulikult muutun eriti haukuvaks, kui ma olen sunnitud tegema midagi, mille juures ma end kindlalt ei tunne. Seda veel ka, et süües seal päristoitu ei taha enam üldse seda siinset sööki ja täna tundus isegi mu lemmiklemmik puuviljasalat palju rohkem keemia maitsega kui siiani.. homme äkki matkan Whole Foodsi ja püüan sealt midagi leida, mis säiliks vähem kui jõuludeni. Seniks sõin kogemata Carola juustukoogist kaks tükki küll ära, aga ma lohutan end sellega, et see on ainult seoses sellega, et ma nüüd pole mõnda aega suitsetanud ehk siis viis päeva ja ma ju pean millegagi asendama seda õues käimist eksole.. ja kohviaparaati pole ka ju veel jõudnud osta - muidu ma olen üldiselt kõik oma patud sellega asendanud, et trambin Hollywood Blvdile kohvi järele :)

Rahaga seoses veel - seal pargis, mille juures ma flaiereid jagasin eelmisel nädalal on värava juures saadaval vesi, banaanid ja fiber-bars, kõik ühe dollari eest.. ja seal ei ole mitte kedagi, kes seda valvaks.. ja KÕIK inimesed maksavad! Ma natuke aega jälgisin seda siira üllatusega ja mõtlesin, kuidas meie ühiskonnas oleks see esiteks tühjaks tehtud, teiseks peal trambitud ja kolmandaks jäetud veel sedelike, et kas sa mees oled idioot või, et sa oma asjad niimoodi laokile jätad ju :D Sellist aumeestemängu on siin muidu ka üpris palju.

Nii sisse harjunud on see, et inimesed räägivad tänaval omavahel ja, et suvalised inimesed teretavad tänaval ja on eriti ebaviisakas mitte siis vastata ja naeratada.. ja see on iseenesest vahva.

Natuke on hakanud kõrva, et mu kallis blond sõbranna kasutab umbes sama mitu korda oma lauses sõnu fuck ja shit ja igasuguseid vastavaid väljendeid kui muid sõnu ja tal on vahel natuke piiratud arusaamad inimestest ja suhetest.. aga muidu on still kõik hästi. Nad on ikka mõlemad armsad ja naljakad ja ma täitsa igatsesin neid juba eilseks ja kui koju jõudsin siis sai ju nii palju jutustada ja naerda, peamiselt teineteise üle, sest normaalseid inimesi teatavasti minu teele ei satu :D

Eile käisime Obama mingil üritusel või õigemini täiskasvanud inimesed käisid ja Stacey keelas mul koju minna peale taaaaskordset dokumendiskandaali, seekord veel suuremat kuna alguses keelduti üldse välisriikide dokumente aktsepteerimast ja sellega seoses oleksid kõik preilid ukse taha jäänud ja me istusime all Besos Staceyga ja saime kogemata just siis kui mul oli hiilgav plaan põgeneda, tuttavaks omanikuga, mis kaotas igasugused sissepääsumured eilseks. Üldiselt väga piinlik, aga ma üldseee ei viitsi kellegagi suhelda lihtsalt small-talkimise mõttes, aga õnneks on mul olemas need preilid, kes seda minu eest ka teevad. Eile oli veel Alyssa meiega - ta tuli nädala eest ka Ameerikasse pesitsema, mitte väga kaugele meist. Ja see on üpris armas, et mitu erinevat inimest on mind printsessiks kutsunud siin seoses sellega, et ma olen vist linna kõige noorem elanik :)

Ja olen aina õnnelikum ja tänulikum kõige eest, mis mul on ja kuidas ma nii kogemata sattusin kohta, mis mulle sobib :)

1 comment:

TerjeT said...

Tiiiibuuuu-nii hea on su blogi lugeda-sa ju tead seda, kuidas ma pikkisilmi uusi postitusi pidevalt ootan:) Ja ma olen nii rõmmus,et sul hea ja tore olla on ja natukene kade olen ka:)KALLIS,KALLIS,KALLIS OLED MUL!