Day 52

Hirmus hea plaan oli 5176 tunnise bussireisi ajal Vegasest koju lopuks ometi natuke blogida. Kahjuks peab mu imelise arvuti aku vastu aga vahem kui kaks tundi ja see aeg kulus preilidega piltide vaatamisele (enamiku neist peaks valja printima ja koogi seinale panema juhuks kui peaks veel tulema tahtmine syya), aga teatavasti olen ma siiski jarjekindel pluss ei ole siin teosammul liikuvas Greyhoundis midagi muud asjalikku teha ehk klobistan telefoniga, millel on muide maaaailma agedaim uus korpus - kuna joule hakatakse pidama kohe peale thanksgivingut ja see on nyyd moodas, siis tegid Alissa ja Carola joulukingid juba ara :) Mikserdasime yhe gin tonicu kyll just igavuse peletamiseks, aga alkoholi tarbimise eest bussis visatakse ka siin valja ja seda parispariselt ja kuna ees istuvad inimesed niigi hairitult nihelevad meie lakkamatu naeru peale, siis ei ole seda ka voimalik rahulikult juua. Niiiii tore on yle pika aja olla oma kullapaidega - nad soitsid juba nadal tagasi Vegasesse ja mina alles oosel vastu reedet jargi, kuna veetsin stuudios aega ja siis on mul yks eluliselt oluline rutiinne tegevus veel tekkinud, millest ma siin aga pohjalikumalt ei kirjutaks, ongi teil rohkem pohjust msnis ka kirjutada ;) ja jatkuvalt saan ju teie tavanumbritele ka helistada. Igasttahes olen ma enesele yllatuseks suutnud seitsme nadalaga end vagagi sisse seada ja aja ara organiseerida. Lopuks ometi oli nadalavahetuse tunne isegi ja nautisin sellest absoluutselt iga hetke. Kuna Santa Monicast trenni soidab naiteks 2,5 tundi (aga samas on vahemaadega nii ara harjutud juba, et juhuslikult torkas pahe yldse, et see on ju sama maa nagu Tallinnast Tartusse, mis iseenesest on alati tundunud eriti pika soiduna ja ajakuluna) ja hommikul pean selleks 6.30 tousma, et on time 9ks sinna jouda, siis oligi viimane nadal vaga rutiinne ja busy pluss oli eriti kylm ja sadas vihma ehk naiteks kolmapaeval koju saabudes groceryst olin nagu vaike tige nuustik. Esmaspaeva ohtul kaisime Robi ja Abeliga Tarmol kylas teed joomas, teisipaeval kaisin trennides ja Jetiga luusimas (leidsin kodu korvalt vaikese Vene kiriku naiteks) ja hetkeks Michaeli juures jutustamas - nii kahju, et tanu oma tegemistele pole olnud aega nendega yldse nii palju aega veeta enam ja tundub, et ka tal on busyd ajad - vahelduva eduga on ta korterivotmed olnud meie kaes, et saaksime Jeti lobustada ja ise mu hea tuju tekitaja naitab ainult vahel oma ylikonnastatud James Bond look a like outfitti. Carola suureks aga hasti ja vaga naljakalt varjatud meeleharmiks votsin Jeti ykspaev meie juurde ka ja no niiiii tore juuu kui yks imearmas vaike nuustik tuuseldab ringi ja ronib sylle ja nouab tahelepanu :) nii tahaks endale ka, kui oleks kindel asupaik.. Vahel igatsen ka kindlat kodu, mida sisustada ja koiki oma asju samas kohas hoida ja mitte iga paari kuu tagant kolida ja muud sellist, aga no sellega on veel palju aega vist ja ei saa oelda, et ma siin ja oma praeguse elukorraldusega onnelik ei oleks :) Tegelikult motlen tihti sellele, kui tanulik ma olen koige selle eest, mis mul on ja milleni siin olles joudnud olen iseendas ja kuidas vaevalt koik inimesed teavad, mis tunne see on, kui tunned igast hetkest oma elus siirast roomu. Uhe jarjekordse sellise paeva ehk eelmise pyhapaeva meelde jaavuse kindlustamiseks tegin yhes lugematutest Hollywood Blvdi tattoo ja piercingu kohtadest ka uue korvaaugu. Juba hommikul argates otsustasin, et voiksin selle lopuks ara teha, kuna olen juba ammuammu moelnud, et voiks saada paremasse korva ka yhe lisaparli panna. Laksin paeval Venice Beachile oma lemmikutesse bohemian poekestesse (mida seal jatkub piisavalt, et eelmisel nadalal kaisin kolmel paeval seal ja koigisse pole joudnud) ja ookeani aarde istuma (nii tihti kui vahegi voimalik kain seal tiiru ara) ja nautisin pyhapaeva ja hiljem randasin kohvikusse, kus pyydsin viisakas olla yhe harra suhtes, kes soovis vaga juttu raakida enne kui ta vanaemale kylla laheb - motlesin, et jarsku on lopuks yks minust noorem inimene valja ilmunud - kohe kui tuli valja, et see on lihtsalt yks mittereisinud 23ne ameeriklane, kadus igasugune suhtlussoov. Yleyldse on ameeriklased vahel ikka tyytult naksis sellest kui neile vahekegi sonaoigust antakse. Ja siis teel koju votsin end kokku ja astusin sisse esimesse salongi, kus vaheke vahem taistatoveeritud inimesi ukse ees oli. Maksin ara ja kirjutasin alla ja istusin kenasti maha ja siiiiiis markasin, et ta ju ei votagi valja pystolit vaid hoopis sukanoela ja hakkas vaga hirmus, aga tegelikult sai mu ilus valutav korvaauk valmis vaga kergesti :) Back to my everyday life - kolmapaeval olin ka vaga asjalik olles tousnud taaskord 6.30 ja laksin labi sushirestorani visiidi Robiga stuudiosse, kus lopetasime kell viis hommikul, et argata jalle keskpaevaks ja tagasi minna. Lahipaevil peaks seda myspaceist kuulda ka saama ;) Vahemarkusena - Bajafresh on halvim Mehhiko toidukas, kus ma kainud olen :) Ja salvestamast otse randasingi Vegase bussile :) Muuhulgas olen ma seda siin kirjutanud aegluubis, sest vahepeal on olnud pisardamispause rohkem kui keskkooli vene keele tundides - ma elan maailma koige naljakamate ja kallimate ja ginisemate naistega :D Natuke pyyaks meenutada ka varasemat, mis on vahele jaanud - laupaev Afshiniga ookeani aares ja mu lemmikpoes Whole Foodsis ja ookeani aares olid ju delfiinid.. Ja juba alustatud synnipaev Culver Citys imeliste temperamentsete inimestega.. Ja thanksgiving Vici ja Amy juures, kus tuli ju igatsus oma kallite jarele vaadates kuidas see sopruskond vahukaklaasid kaes pyydis valmistada traditsioonilist kalkunit ja mangisid napakaid lauamange ja.. Ja salsaohtu Thousand Oaksis Jose Valenciaga, keda kohtasime juhuslikult yhel paeval St Monicas ja kes muuhulgas osales So You Think You Can Danceis ja see oli ju niiii kihvt jalgida neid kohalikkegi seal salsatamas raakimata imevahvast Josest ja tema tuttavatest treeneritest.. Kaisime veel oosel Bossa Novas soomas ka ja otseloomulikult oli mu kallite naistega seal ka eriti naljakas ja vahva.. No eriti neil nahes kui palju ma voin korraga syya.. Kui nad arvasid, et me peaksime kindlasti seda minu toitu jagama ja tulemusena soin ma ara koik selle pluss veel ju joudsin teiste roogasidki proovida :D Sel paeval muide pidime Alyssa ja Carolaga rannas kokku saama aga kuna mu telefon sai tyhjaks, siis ma marssisin segaduses ja tigedalt tunde selles suunas, kus oleksime pidanud kohtuma ja kui neid ju ei olnud ja ma otsisin lahimat kohta, kus telefoni laadida ja olin juba vaga arritunud, aga lopuks koik lahenes eriti ideaalselt selles suhtes, et nad textisid mulle umbes minut peale seda, kui olin saanud telefoni sisse panna.. Muuhulgas me just jatsime mu lemmiknaistega (kuivord Stacey on olnud juba kaks nadalat Michiganis kylas) Michaelile eriti cheesy teate, et kui ta ka tana Arizonast tagasi jouab, siis naeks ja yldse ma pean end jagama tydrukutega jutustamise ja selle typeimise vahel ju..

------------------------------

Vahepeal on olnud toidupeatus ja preilid on keras magama jaanud ja buss graafikust rohkem kui kolm tundi maas ja ma motlesin, et kui ma juba alustasin ja pealegi kohvitassi tottu kaes niikuinii magada ei saa, siis voin ju veel veits kirjutada. Naiteks sellest, kuidas ma ootan jalle palavaid ilmu, et saaks basseini aarde minna nagu viimati poolteist nadalat tagasi ja kuidas inimesed k.a tanaval teevad nii tihti jalanoude kohta komplimente, et ma kahtlustan, et neile opetatakse seda kuskil kui kohustuslikku laini.. Kuigi mul loomulikult ongi maailma koige spetsimad kingad aga siiski :D ja kui ilus neighbourhood on Sherman Oaks ja kui harjumatu on naha korghooneid nagu Downtownis ja kui silmahakkavalt geide linnaosa ning ponev paistab West Hollywood ja kuiii hea on Cheesecake Factory kook ja kui ilus ja nostalgiline on laupaeva varahommik Hollywood High spordivaljakul paikese kaes Carolaga laste soccerit ette valmistades ja kui huvitav American Film Marketil pressina ringi vaadata ja rannas kiikuda ja Film Marketi Brad Jurjensi filmi aftekal kaia ja.. ja milline naeb valja mu pyhapaeva oo, kui olen yksi koju jaanud ja pean hommikul vara tousma ja valmis olema endast eriti head ja asjalikku muljet jatma - alustuseks niigi korv valutab ja oound ei ole palju jaanud. Arkan kella nelja paiku kolina peale. Esimene mote - mitte jalle see kraaaan (kipub tilkuma). Teine mote - ainult mitte yles tousta! Kolmas mote - ainult mitte tana!! Neljandaks olen vaimselt valmis kummitustega voitlema ja marsin kooki kust mystilised helid paistavad tulevat - saabub vaikus. Lahen tagasi voodisse - algab kolin ja sahin - helilt ka vorreldav pasunakooriga. Marsin taaskord kooki - oletatavad tondid ei vaiki. Asun otsustavalt moobeldama laua aares kust helid kostuvad ja murdosa sekundi parast olen voodi peal Carolale textimas, kuna mind on rynnanud vaike Miki! Jargmine paev sisaldas maksimaalselt koristamist :D No ja kui kenasti plaanitult laksin reede ohtul vanni, panin arvuti vocal classi plaadiga mangima korvale ja votsin jaatisepyti kaasa ja.. ja tuvastasin, et jooksnud vesi voolab ainult veidi aeglasemalt ara :) Ja ma vist pole ka kirjutanud sellest, et laksime yhel ohtul Sami ja tydrukutega bowlingusse ja loomulikult oli vaja dokumente ja ma ytlesin synniaasta ja vanuse, mis ei klappinud omavahel! Kuiii piinlik.. Stacey, kes muide praeguseks on monda aega juba Michiganis kylas olnud, kyll kaitses mind nagu ikka vaga hoogsalt, aga sellest ei tulnud enam midagi valja - mis aga lahenes vaga hasti, kuna selle asemel kaisime hoopis Alyssa ja Samiga eriti ilusas St Monica katusekorruse loungeis martinidel :) voi tegelikult maybe ma sellest juba olen kirjutanud, aga ausalt ei viitsi hakata koiki neid sissekandeid siin yle lugema ise :) ja veel oli moni nadal tagasi Stacey kadunud ehk Vegases aga ei tulnud tagasi, siis kui algselt plaanis ja no network ja ta vanemad saatsid politsei meile ehk ponevponev ju - peale moningaid seiklusi ilmus ta siiski valja, aga peale seda polegi me saanud palju koos olla, kuna ta on mooda USAd ringi saalinud veits. Ja kas ma sellest olen kirjutanud, et leidsin kogemata yhel laupaeval peale tood Hollywoodist soogikoha, mis on ju tapselt nagu Lasnamae kohvikud? Pelmeenid ja borsh ja vene keel :)