Day 25

Et nende postituste vahe natukenegi väiksem oleks, siis kirjutan veel natuke enne magama minekut kuigi uni on silmas juba täitsa ja olen oma pesas keras ja kell on juba pool kaks - viimastel päevadel on magamaminekuaeg kuidagi hilisesse lükkunud.. eile pidi Eme (kes on siis meie korteri tegelik üüriline ja Kerli stilist) tulema raha koguma (kõik kommunaalid jms läksid muide kokku korteri peale 150 taala - üldse mitte ületamatult suur summa seega), aga selleni ta ei jõudnudki.. meie oma fantastilise nelikuga aga suundusime LAPDsse koosolekule. Seal on meie nö ülemus officer Eddie ja koosolekul kohtusime ka treeneritega, saime kätte mõnevõrra paberimajandust. Enamik ajast toimus kõik hispaania keeles ja kuna Mehhiko on siiski vaid kahe tunni kaugusel, siis seda keelt ja kultuuri on siin üldse väga palju. Mina aitan Nubia-nimelist väga lahke näoga naist juhendada 12-14-aastaseid poisse. Selleks, et seda teha, muide, tuli täita väga mitukümmend lehekülge pabereid ja oleks vaja olnud ka tervet nimekirja soovitajaid, aga kuna nad ütlesid, et Eestisse arvatavasti keegi helistama siiski ei vaevu, siis sain selleta läbi.. pluss tuli käia täna sõrmejälgi andmas ja taustauuringul ühes Downtowni politseijaoskonnas. Sealne töötaja oli väga üllatunud, et kuidas mul ei ole social security numbrit ja mis see Estonia on ja nende andmebaasis oli üldse olemas vaid EstHonia nimeline variant.. aga mul oli väga põnev ja olen nüüd USA andmebaasides olemas :D Kogemata tegin natuke rumala lükke ja unustasin ära, et ma olen politseis ja ütlesin, et ma kahjuks jah ei saa nädalavahetuseti käia, kuna pean tööl olema.. aga õnneks nad ei võtnud sellest kinni ja ei küsinud, et huvitav kuidas ma illegaalina tööd teen ja kus ja mis.. no kui ma ju lihtsalt ei oska valetada ega varjata ja seetõttu ka nö päristööd siin teha ei taha, kui selle kaudu just tööluba ei saa. Ja kui ma juba sel teemal jutustan, siis täna oli ka esimene trenn - peale fingerprintimist käisime Eddie, Stacey ja Carolaga taaskord Mehhiko toitu söömas - seekord Sharky`s, kus toidu suurus oli selline, et polekski pidanud jagama ja ma olin siiralt üllatunud ja pettunud nähes nö euroopalikus mõõdus einet :D Officer Eddie on muide väga tore poiss (või no meie mõistes vist mees - 28 aastane), aga selline lihtsake ja üsna piiratud mõtlemisega mulle tundub. Muuhulgas püüdsid nad Staceyga seletada meile, eestlastele, et miks on ebanormaalne oma eksidega suhelda rääkimata sõprusest ja miks tuleks kategooriliselt keelata oma kaaslastel oma eksidega suhelda ja miks ei tohi mitte kunagi deitida ühegi inimesega, kellega ükskõik kui kaua aega tagasi kellelgi su tutvusringkonnast on midagi olnud.. ei õnnestunud :) Sellistel teemadel on ameeriklased üldiselt väga ebakindlad - näiteks ei võeta mind eksole Tobey Maguire´i lapsehoidjaks, sest ma olen oma vanuse tõttu võimalik oht nende suhtele - no wtf! Anyway, lõunalt siis edasi trenni - need toimuvad igal esmaspäeval St Monica Blvdil ja sealne kant on veidi trööstitum (loe: põnevam) kui meie community ümbrus. Või muidugi võis lihtsalt selline mulje jääda, kuna täna on ootamatult olnud ülimalt pilvine ja külm - ka kahe pikkade käistega pluusiga oli freeeezing - ja pime ja tuuline ehk Eesti sügist meenutav ilm. Temperatuur kõigub siin päeva jooksul üldse palju - vahel võib jahedama laine ajal olla küll keskpäeval päevitamisilm, aga kella kuue ajal õhtul tahaks juba saapaid ja jakki. Trennis oli täna kohal üksteist poissi ja üks tüdruk ja ma suutsin juba meelde jätta Bernice, Eduardo, Memo, Pedro, Josue, Franklini ja Christopheri :) Memo on eriti andekas - isegi minusugune jalgpallivõhik nägi selle kohe ära ja sain sellele hiljem ka kinnitust pluss on ta imeilus ja - viisakas ja juhendas palju teisi ka, aga polnud sealjuures sugugi üleolev, mida tegelikult oodata võiks. Pärast tuli välja, et ta on Nubia poeg, mistõttu ta ka arvatavasti suurema osa minu tööst ära tegi, kuna siiani on tema siis assistendi rolli täitnud.. ma rohkem jälgisin toimuvat ja püüdsin meelde jätta, kuna Nubia viis kogu asja läbi ainult hispaania keeles, mistõttu oli päris raske lennult haarata, et mis neil seal kästakse teha või kuidas ma saaks aidata.. poisid aga olid erakordselt vahvad ja vahepeal tõlkisid mulle ilma, et ma oleks palumagi pidanud.. sest no kui ma olin pikemalt juurelnud miks Vamose-nimelist poissi nimekirjas pole, kui teda nii palju kutsutakse ja sain siis aru, et see on hoopis käsklus siis nojah :D Ja ma usun, et järgmisel esmaspäeval oskan juba rohkem neid juhendada ka vahepeal ja hooman asja paremini. Üldiselt mulle jäi mulje, et nad on lihtsalt veidi lihtsamate perekondade järeltulijad ja sellepärast, et neil tegevust jätkuks ja, et neil politsei suhtes eelarvamusi ei tekiks, teeb LAPD neile tasuta trenne ja muud sellist. Ja Eddie ütles, et ma paneks CVsse endale ta edaspidiseks soovitajaks ja tööandjaks Los Angeles Police Station - haa, see kõlab peaaegu nagu C.S.I sarjast ju! :)

Oma ebausu tõttu ma kahjuks kõige ägedamast, mis praegu toimumas, ei saa pikalt kirjutada, aga Ameraycan Recording Studio on see koht, mida guugeldada võite ja kus eile käisin vaatamas ja jutustamas ja häält tegemas ja erakordselt inspireerivad tüübid on need, kellega ma palju suhtlen hetkel ja kes seal stuudios töötavad - nende esimene suurem produtseerimisprojekt oli muide Sahlene viimane album, mille ta Los Angeleses salvestas. Nii huvitav on näha, mida ja kuidas tehakse ja osata seetõttu oma vigu paremini märgata ja analüüsida. Peale seda koju jõudes leidsin, et mu blond kullapai oli teki sisse keeranud ennast ja üsna kassis meeleolus ja peale minupoolset mõningast veenmist, et elu on siiski elamist väärt, sättisime end jalutama. See oli seda lihtsam, et enne stuudiosse minekut olin mina see, kes oli turtsakas, kuna tundsin end halvasti, et puuduks nagu pidev progress, milleta ma ju olla ei suuda. Kuna Hollywood Blvdist on meil kahel viimase piirini, siis kõndisime mööda Sunseti ja jõudsime lõpuks In-N-Outini, aga kuna ma seal juba olen käinud, siis otsustasin minna hoopis sinna vastu IHOBi, et midagi uut.. ja no orkutis on pilt sellest, mille me oma igapäevase dieedijutu kõrvale seal ära sõime :D Mii laik, et igal pool on vesi tasuta ja kõiki jooke refillitakse nii palju kui jagub.. eriti kuna ma olen kohvisõltlane ja nii saan kahe dollari eest terve kannu reeglina :D Kohviga seoses käisime Staceyga täna päeval coffeeshopis istumas, kuna õues oli way too cold olla ja oli aega parajaks teha, kuna tulime koos staadionile, aga meie rühmade trennid hakkasid poolteist tundi hiljem kui Carola oma ja seal istusid kõik inimesed oma arvutite või joonistega ja läbisegi ja siin linnas (arvatavasti selle pärast, et kohalikud puuduvad ja kõik on end teostamas kuidagi ja omamoodi pöörased) on nii normaalne ja lihtne leida lihtsalt niisama tuttavaid ja kontakte. Elavad inimesed noh. Sellises stsenaariumide-kirjutamis-hulluses kohvikus käisime Tarmoga ka Marina Del Reys.. ja ma muide nii igatsen juba ookeani ja sealset Tai ja Hiina toitu.. neljapäevast alates saab :) Homme on aga valimised ja terve linn on väga naksis sellest - särgid ja jutud ja üldine Obama-meelsus vallutab kõiki tänavaid ja kohvikuid. Ja Starbucksis olid muide täna juba jõulutassid - Halloween on ju möödas :D Ja raamatupoes olid ka jõuluehted juba müügis.. ja siin riigis on LIIGA palju ilusaid asju ja liiga odavalt! Ma tahaks igal teisel sammul kõik kaasa võtta endaga! Virgin Megastore´ist püüan ringiga mööda minna, et mitte endale väga suurel hulgal 10 dollarilisi plaate, filme ja kontserdiDVDsid soetada ja raamatupoes kuluks ka kõik kalendrid ja märkminud ja pisiasjakesed ära.. ja no kui ma nägin suurt külmkapimagnetipoodi, siis ma lihtsalt keerasin selja! Peale miljonit pluss veel mõnda kalorit käisime veinil veel Happy Endingus ühe Saksa näitleja Axel Wedekindiga (muuhulgas thank god for imdb.com - ka mu uus hobi ju) - ma sain sisse, kuna teesklesin, et ei oska inglise keelt ja tulin just ju jälle otse lennukilt :D Koht ei olnud iseenesest nii väga spets, aga igal laual oli arvuti, kust sai tellida ja mänge mängida - veiniklaasi jagu aega läks Triviale ja no nüüd ma tean küll une pealt, et Kevin ei olnud original Backstreet Boy ja pärlpulmad on 30ndal aastal ja You Are Not Alone oli hetkega Billboardi number üks :D

Ja nii tore on ju kui te mulle kirjutate ja ma olen sama rõõmupisar kui Beyonce - Flaws and All`i kuulates iga kord kui mulle endist märku annate.. aitäh mu armsad Kalev, Kiku, Missy ja Merli, et ma teie hääli kuulda sain eile!