Hommikul esimese asjana tegin selle blogimisakna juba lahti, aga kell on saanud jälle kaks päeval ja kuidagi laisk päev on olnud..eelkõige sellepärast, et mu kell müstiliselt ei helisenud ja ärkasin kell 11, aga kui päev pole väga virgalt alanud, siis loomulikult pole enam mõtet mitte midagi teha :D Veits segadus oli ka, sest ajasin kuupäevad sassi ja arvasin, et täna tulevad kaks eestlast kellele olen lubanud linna näidata, aga see päev on hoopis homme. Pakkisin siis oma riided ilusasti lahti (muude asjadega kohvrid on veel Alissa ja Tarmo juures) ja leidsin, et ma pean ikka kindlasti minema neid kiiremas korras juurde hankima, aga just täna ei viitsiks nagu sedagi teha :D Pealegi olid eile juba natuke suuremad kulutused, sest käisin Whole Foodsis söömas ja ostsin veel mõningast vajalikku ilutavaari. Whole Foods on jätkuvalt selline toidupood, kust ostes võid olla kindel, et saad tervislikku ja igasuguste ainete vaba toitu, aga sellevõrra ka kallima hinna eest. Meie pisikeste puumajades peituvate ökopoodidega ei anna seda siiski päris võrrelda, kuna suuruselt ja valikult on see samasugune nagu teisedki supermarketid siin. Kui ma olen tavaliselt mõelnud, et tore oleks kui oleks rohkem raha, et ma saaksin minna kuhu tahan või osta rohkem asju kokku, mida endale külge riputada, siis nüüd ma tahaks, et ma saaks osta sellist toitu nagu tahaksin.. ehk sisuliselt toit on siin kallim kui riided ja kõik muu selline. Eriti määrav on sealjuures see, et mu armastatud puuvili on müügis tüki- mitte kilohinnaga ja juba üks õun võib maksta üle dollari. Tuvastasin veel eile, et Veniceile jõuab siit bussiga poole tunniga ja St Monica keskusesse veel kiireminigi. Veniceilt Marina del Reysse jalutada on mööda ookeaniäärt nii ilus, et seda ma võin teha anytime ja muud tegelikult eluks vaja polegi.. hea on siinpool linna elada. Aga nüüüüüd, enne kui ma pean minema panka, sest Carola jõuab koju ja ma juba lubasin talle, et hakkan asjalikuks - ma käisin eile Beyonce kontserdil!!
See on nii suur sündmus, et ma pean kohe uuest lõigust alustama! Esiteks Staples Center on nii suur, et saali sisse astudes hakkas mul päriselt pea ringi käima.. sest ma ei suutnud kohe ära hoomata kus see kõik lõpeb ja kui palju sinna inimesi võib mahtuda.. soojendas Richgirl ehk mingi tüdrukutebänd, kelle kohta ka üks turvamees küsis, et kes need on ehk äkki ei ole veider, et ma neist kuulnud pole. Käisin Anneli, Janno, Alissa ja Robiga ehk kahe väga armunud paariga.. mis enamus ajast mind ei häirinud, aga igasuguste armastuslaulude ja paaridele pühendatud momentide ajal ma mõtlesin küll nende vahel istudes, et ma vist olen viimane vallaline LA eestlane for real. Tähendab ma tean mõnda veel, aga nemad absoluutselt ei loe :D Ma pean vist hakkama nooremaid sõpru otsima.. iiiigatahes, see kontsert oli absoluutselt uskumatult hea! Alustuseks me pidime mõnda aega oma kohtadel nihelema (kusjuures kohad ei olnudki halvad, üleval ja lavast otse, ehk küll peaaegu kõige kaugemad, aga samas väga hea vaatega) kuniks mängis Michael Jacksoni muusika ja ekraanidel näitamiseks sai saata smse, aga kohe kui Tom Cruise ja Katie Holmes olid suure fotoaparaatide sähvimise saatel alla saabunud algas see kõige ägedam show, kus ma üldse käinud olen! Ma olen täna juba youtubeist otsinud katkendeid ja kuulanud laule ja ei suuda päris koguaeg uskuda, et ma seal päriselt olingi.. Beyonce esiteks laulab ja liigub nii veatult ja täiesti uskumatu vastupidavusega ja ta on niiiiiiii ilus.. pluss ta vahetas nii mitu korda kostüümi, et ma ei suutnud seda arvuliselt ära registreerida.. ja vaadake youtubeist eriti Ave Mariat ja Halod - mu kaks lemmikut seal! Listeni ajal muidugi oli ka pisar silmas natuke.. Ja ta vahetas lava (üks väiksem lava oli ka saali keskel), lendas kiigega lae all üle poole saali ja tegi üleval kukerpalle üle kiige (!!!), käis inimeste seas, lavast kasvas välja vaheldumisi trepp ja kaldtee ja siis jälle kadus, ekraanidelt näidati teda ennast lapsena kodus esinemas ja perega, Single Ladiese youtubei pandud järele tehtud videosid, muusikud laval olid ainult naised, kes ka kordamööda soleerisid ja no eriti andekalt juuuu ja tantsijad + tema tüüpilised suured mustanahalised taustalauljad tegid ka vahepeal ilma temata showd ja lõpus rääkis ta Michael Jacksonist ja ekraanil näitas MJd ja laulis talle Halo lõpu ja siis laulis veel sünnipäevalaulu kõigile sünnipäevalistele ja ütles niiiiii ilusasti, et ta annab endast alati 100%, et meid entertainida ja ekraanil näitas silti I Am..Yours ja sellega lõppes ja nüüd kui ma seda kirjutan, siis ma ikka ei suuda uskuda, et ma seal käisin! Enamus kontserdi ajast ma seda ka eriti uskuda ei suutnud ja kuna seal ei ole eriti kõrgeid ääriseid erinevate alade vahel, siis ma igaks juhuks osalesin kontserdil paljajalu, et mitte sooritada ka mõnda kukerpalli alumistesse sektoritesse.. pärast läksime veel suurest erutusest Southi (see baar, kus esimesel õhtul ka käisin istumas) veinile Alissa ja Robiga ja kuigi see oli alles teine kord tundub, et see võib küll kodubaariks sobida.. kuigi Eestis ma sellisesse Patrickulaadsesse kohta küll ei läheks, aga siin on ikka teistmoodi :) Robi autole on muide tekitatud ka tagumine iste, kus on muidu väga hea, aga lahtise autoga ja lahtiste juustega kiirteel ilma erilise tuulekata pikka maad Downtownist meie kanti sõita tähendas tänaseks hommikuks suurt vaeva, et oma ettepoole ulatuvat rastapatsi natukenegi lahti harutada :D
kuulake Chrisette Michelle - Be Ok
Tuesday, July 14, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
uskumatu, aga ma viitsingi kuulata su soovituslikke lugusid :)
Post a Comment