I am loving it!

Pyhapaeva hommik. Istusin bussis maha ja motlesin, et kui ma nyyd kohe ja siin ja praegu ennast kokku ei vota, siis see blogi enam taiendusi ei nae. Taaskord on pooleteise kuuga elu nii paika lainud, et kohe yldsee ei taha oma aega kirjutades veeta ja kuna arvutit mul ikka veel pole, siis ei juhtu seda voimalust ka liiga tihti. Tahan MacBooki! Ja saan ka kohe kui kooliallahindlused UCLAs hakkavad, mu armas siinne ema-psyhholoogiaprofessor-Consuelo aitab mul selle sealt katte saada. Seniks aga veedan aega alates teisipaeva hommikust 6nda septembrini Puerto Vallartas - dzungel, maja ookeani kaldal ja Mehhikooo! Seal on teisi eestlasi ka elutsemas ning Tarmol sopru (kelle juures ma seal ookeani ja dzungli piiril ka pesitsen) ja mul on juba natuke reisiarevus ka, kuigi lahen hea meelega yksinda uusi inimesi kohtama. See pidavat olema ka Mehhiko geipealinn ;) Tagasi tulles olen paeva Mexico Citys ka, how cool is that! Ja muidu elangi nyyd kuni Eestini selles samas oma paradiisikorteris, mida eelmisel korral kirjeldasin, no more community life seekord! Ma olen nii siiralt tanulik koige selle eest..

Minu paevi sisustavad peale iseendaks olemise nautimise ja toredate inimeste peamiselt veel Maximus - minu too - olen koerahoidja. Maximuse pere on nadalaks reisil ja ma kain teda paitamas, pissitamas, jalutamas ja laskmas ennast narida, mis kuulub ta lemmikhobide hulka. Mu beebi on samasugune nagu Happy 7th Heavenist ja ylienergiline ja imearmas ja mul on taitsa kahju, et see toovark homsega labi saab. Yleeile votsime ta Alissa juurde ooseks, sest ta yldse ei taha yksinda olla ja hakkab hammastega riietest kinni kui minema hakata.. Ja see kutsikas on mulle lisaks moningasele sissetulekule andnud kindla teadmise, et ma ei ole valmis ei koeraks ega lapseks! Way liiga palju tegemist ja vastutamist. Ja lapse suhtes etendas ta mulle oosel programmi.. Kui ma puhtjuhuslikult olin surmvasinud ja parimas unes:
Ligikaudu 4.30 AM haugatus (haukumine on seal majas kategooriliselt keelatud)
Arkan, toon ta voodi poole, paitan ja ta jaab magama
Mina jaan magama
Ligikaudu 4.50 haugatus
Arkan, toon ta voodi poole, paitan ja ta jaab magama
Mina jaan magama
Ligikaudu 5.30 haugatus.. Jnejne
Ilmselgelt oleksin ma kohutav narvihaige koera-/lapsevanem.
Siis oli vahepeal programmis nadal Killuga, mis juhtus vaga spontaanselt ja sisaldas vaga palju jutustamist ja veinitamist ja mu salaunistuse taitmist ehk oosel ookeani aarde minemist (enne ookeanini joudmist on pikalt liivaranda ja pimedust ja voimalikke kodutuid ja muid kummalisi inimesi).
Ja ma liiklen nyyd rattaga! Esiteks, mina ja liiklen! Need kaks yhes lauses on juba liig ja ratas veel sinna juurde ilmselgelt, aga ma olen taitsa tubli juba ja ise vaga rahul :) Mu esimene rattaots vottis kyll poole kauem aega kui arvata voiks kuivord orienteerumine kais vastavalt reeglile "valdi iga vasakpooret", aga see hakkas kiirelt paranema :) Tanu sellele avastan ka aina rohkem, et Los Angeleses peidab end uskumatu hulk absoluutselt erineva vibe ja iseloomu ja valimusega linnu, paralleelsed tanavad voivad olla kui erinevad maailmad ja mu uusim lemmik on kodu lahedal asuv Abbot Kinney street oma vaikeste butiikide ja romantiliste kohvikutega, mis on koik rohelie motlemisega seotud.

Coelho - Zahir - nii minu raamat.