Friday, September 4, 2009

Tahtis reklaam ju!

http://noticiasleno.blogspot.com/2009/08/santos.html

Sunday, August 23, 2009

I am loving it!

Pyhapaeva hommik. Istusin bussis maha ja motlesin, et kui ma nyyd kohe ja siin ja praegu ennast kokku ei vota, siis see blogi enam taiendusi ei nae. Taaskord on pooleteise kuuga elu nii paika lainud, et kohe yldsee ei taha oma aega kirjutades veeta ja kuna arvutit mul ikka veel pole, siis ei juhtu seda voimalust ka liiga tihti. Tahan MacBooki! Ja saan ka kohe kui kooliallahindlused UCLAs hakkavad, mu armas siinne ema-psyhholoogiaprofessor-Consuelo aitab mul selle sealt katte saada. Seniks aga veedan aega alates teisipaeva hommikust 6nda septembrini Puerto Vallartas - dzungel, maja ookeani kaldal ja Mehhikooo! Seal on teisi eestlasi ka elutsemas ning Tarmol sopru (kelle juures ma seal ookeani ja dzungli piiril ka pesitsen) ja mul on juba natuke reisiarevus ka, kuigi lahen hea meelega yksinda uusi inimesi kohtama. See pidavat olema ka Mehhiko geipealinn ;) Tagasi tulles olen paeva Mexico Citys ka, how cool is that! Ja muidu elangi nyyd kuni Eestini selles samas oma paradiisikorteris, mida eelmisel korral kirjeldasin, no more community life seekord! Ma olen nii siiralt tanulik koige selle eest..

Minu paevi sisustavad peale iseendaks olemise nautimise ja toredate inimeste peamiselt veel Maximus - minu too - olen koerahoidja. Maximuse pere on nadalaks reisil ja ma kain teda paitamas, pissitamas, jalutamas ja laskmas ennast narida, mis kuulub ta lemmikhobide hulka. Mu beebi on samasugune nagu Happy 7th Heavenist ja ylienergiline ja imearmas ja mul on taitsa kahju, et see toovark homsega labi saab. Yleeile votsime ta Alissa juurde ooseks, sest ta yldse ei taha yksinda olla ja hakkab hammastega riietest kinni kui minema hakata.. Ja see kutsikas on mulle lisaks moningasele sissetulekule andnud kindla teadmise, et ma ei ole valmis ei koeraks ega lapseks! Way liiga palju tegemist ja vastutamist. Ja lapse suhtes etendas ta mulle oosel programmi.. Kui ma puhtjuhuslikult olin surmvasinud ja parimas unes:
Ligikaudu 4.30 AM haugatus (haukumine on seal majas kategooriliselt keelatud)
Arkan, toon ta voodi poole, paitan ja ta jaab magama
Mina jaan magama
Ligikaudu 4.50 haugatus
Arkan, toon ta voodi poole, paitan ja ta jaab magama
Mina jaan magama
Ligikaudu 5.30 haugatus.. Jnejne
Ilmselgelt oleksin ma kohutav narvihaige koera-/lapsevanem.
Siis oli vahepeal programmis nadal Killuga, mis juhtus vaga spontaanselt ja sisaldas vaga palju jutustamist ja veinitamist ja mu salaunistuse taitmist ehk oosel ookeani aarde minemist (enne ookeanini joudmist on pikalt liivaranda ja pimedust ja voimalikke kodutuid ja muid kummalisi inimesi).
Ja ma liiklen nyyd rattaga! Esiteks, mina ja liiklen! Need kaks yhes lauses on juba liig ja ratas veel sinna juurde ilmselgelt, aga ma olen taitsa tubli juba ja ise vaga rahul :) Mu esimene rattaots vottis kyll poole kauem aega kui arvata voiks kuivord orienteerumine kais vastavalt reeglile "valdi iga vasakpooret", aga see hakkas kiirelt paranema :) Tanu sellele avastan ka aina rohkem, et Los Angeleses peidab end uskumatu hulk absoluutselt erineva vibe ja iseloomu ja valimusega linnu, paralleelsed tanavad voivad olla kui erinevad maailmad ja mu uusim lemmik on kodu lahedal asuv Abbot Kinney street oma vaikeste butiikide ja romantiliste kohvikutega, mis on koik rohelie motlemisega seotud.

Coelho - Zahir - nii minu raamat.

Thursday, August 13, 2009

Kone emale ja lyhiuudised

Kondisin tana peale pooleteisttunnist und (Tarmo teise tuppa kolis minu eestvedamisel Killu, kes on siin end tantsualal taiendamas, aga keda ma tegelikult enne ise ei tundnudki ja me natuke leidsime teineteist eile) toole. Tooks stuudiopublikuks olemine, mille eest makstakse 8 taala tunnis. Hilineda ei tohi minutitki. Koigepealt jaan ma obviously esimesest vajalikust bussist maha. Just eile raakisin Killule, kuidas ma ei usalda neid igasugu juhuslikke autosid, kes siin kyyti pakuvad vahel, kuigi kellegagi meist pole sellega ebameeldivat kogemust. Tana motlesin, et no whatevs ja votsin yhe tasuta taksosoidu vastu. Nats kujutasin ette inimroovlitest armeenlaste salga eest pogenemist, aga harra taksojuht oli vaga sympaatne ja viis mu jargmise bussini - Inglewoodi. See linnaosa on kyll ohutum kui ma pikka aega arvasin, aga siiski mustanahalistega asustatud ehk signaalid kolasid ypris tihedalt kuniks ma seal hilinevat bussi ootasin. Bussis motlesin, et huvitav kas mustanahalised Eestis naiteks voi muidu peamiselt valgete inimeste seas tunnevad end samamoodi kui mina seal tais bussis ainsa valgena. Bussi pealt joostes joudsin 5 minutit enne oige telestuudioni, aga ohoo - gps naitas kogemata just nyyd maja valel pool tanavat ja oigesse kohta joudsin moneminutilise hilinemisega. Pidin selgitama, et mu lyhikesed pyksid ei ole kindlasti mitte shortsid, vaid lyhike versioon suit-pantsidest (jattes targu mainimata, et ylejaanud publik oli kyll seelikutes, aga hirmkoledalt ara voobatud ja ypris kehvalt kokku pandud riietes ja kui ma oleksin kontsad pannud, siis oleksin neist veelgi pikem kui niigi). Valjas ootas, ma arvan, umbes 70-80 inimest, kes olid siis eelnevalt piltide pohjal valja valitud. Nendest voeti ainult "hot chicks" ehk 15-20 preilit kellede seast hilinejad veidi aja parast elimineeriti. Nats kahju oli kyll koigist neist meestest, kes olid ulmevara ylikondades sinna passimas tulnud.. Anyway ei saanud sealt algust ka minu stuudiopublikukarjaar. Selle asemel tegin hoopis kone koju emale. Skype kaudu saab ikka Eesti tavanumbritele mu telefonipaketiga tasuta helistada. Vaikevenna votab vastu ja ma olen eriti roomus ja palun emme kutsuda. Ta ytleb nagu ikka tihti, et emmet vist pole..aa, ei, juba tuli. Emal on kuidagi kummaline haaletoon. Kysin selle kohta, aga kuna ta ise ytleb, et ei, siis syydistan kaugekone ja vuristan kui tore oli ta kirja saada. Ema kysib kahtlustavalt, et mis kirja.. No e-maili noh! Ema on natuke aega tasa ja kysib, ega ma akki valele numbrile ei helista. Mina - no loomulikult mitte, kuidas te muidu saaks vastu votta! No akki kontrollin.. Mismotttttes ma olin vale numbri valinud! Sellised asjad juhtuvad ainult minuga!! Kellegi teise emme ja vend naersid veel natuke aega koos minuga telefoni otsas ja oma ema ma katte ei saanudki :D

Lyhiuudised:

Meie Uus-Meremaa neiudest mu lemmikum sai insuldi ning on ypris kurvas seisus. Uskumatu, ta on 20! Nyyd juba loodetavasti ilma seisundi halvenemata kodus ja soovin vaga, et ta suudetakse paasta, motlen ta peale.

Haigla, kus me teda vaatamas kaisime, on nii Eesti! Vana ja kulunud.

Eelmisel nadalal veetsime moned paevad Big Bearis, mis oli absoluutselt suureparane!

Enne seda laksime ohtul valja, Carola sobranna sobra juurde, korgele Hollywood Hillsi. Veebruaris kaisime seal teiste preilidega hangimas siin puhkavate St Louisi sportlastega. Selline maja, kus on naiteks oma kino, toeline miljoni-dollari-vaade, poistel oli kokk jms. Mis te arvate, kui yllatunud ma voisin olla kui me soitsime samasse majja! What are the chances noh! Ja seekordne voorustaja, siis raakis, et jah, ta on samast kandist ja yyris seda neile vahepeal..

Tuesday, August 4, 2009

Vahekokkuvote

Ma pole kindel, millal see postitus teieni jouab, kuna mu arvutis oli eile ohtul 23 viirust ning firewall ytles pohimotteliselt tsau-pakaa ning Gab saab tulla seda yle vaatama alles mone paeva parast. Praegu, neljapaeva ohtul, olen aga teel koju. Koju, kus mul on kaks tuba, kaminas tuli, oma kook oma ahju ja pliidi ja suure kylmiku ja mikrokaga (uskumatu, kuidas selliseid asju voib hinnata), kuunlas polevad, maas on vaibad, voin valida kummas suures voodis suurte patjade vahel ma magada tahan, riideid votan oma garderoobist ja valitseb rahu. Koju, kus yhe ukse ees on terrass, mille ees veel suurem ruum puude ja poosastega ning edasi minnes jouan labi jousaali basseini aarde ja sauna. Teisest uksest valja minnes avaneb suur terrass jahisadama kohale, kus on maailma parim varske ookeaniohk ja tooli peal keras teed juua ja paikest loojumas vaadata. Ma elan moned nadalad yksinda Marina del Reys ja olen selle eest nii vaga tanulik! Korteriomanik muide jaab voibolla planeeritust kauemakski reisima ehk naudin oma suveparadiisi veel monda aega, juhuu! Ookeani aarde jalutan sellest pesast viis minutit ja esmalt jouan pierini, mille peal mulle jatkuvalt meeldib jalutamas kaia ja tipust ookeani vaadata voi tagasi linnale - pierid, mis igas rannas olemas on (ja mis mulle jatkuvalt Baywatchi meenutavad - koik ju alati uppusid seal nende alustalapostide vahel), on just nii pikad, et tipust saab mehhiklastest kalameeste ja nende perekondadega koos naha pikka rannajoont ja minu jaoks on selles algusest peale midagi maagilist olnud. Mitte siis kalameestes vaid selles ookeani kohal olevas atmosfaaris yleyldiselt. Raha parast, mis nyyd yyri peale ei kulu, ei pea siiski muretsema - laksin tana korraks teel yhele yritusele Rossist labi ja kahjuks oli kontsert selleks ajaks loppemas kui sealt uue tagi, teksade, kleidi ja kahe paari kingadega lahkusin :D No aga ei ole ju voimalik, et sellise nimekirja korralikke ja imeagedaid asju saab 75 taala eest!

---------------------------------

Siis markasin Alissat rattaga bussi korval soitmas - vihje, et olen juba oma peatuse lahistel :) Nyyd aga kaisin naiteks just kaubanduskeskuses vargil :D Nimelt on Sephoras koik aplikaatorid ja huulepintslid testerite jaoks olemas ehk miks ometi peaks selliste asjade eest maksma, kui on voimalik neid kaia hulgi taskusse libistamas (Merli ja Merle, on vaja muidu? :D). Olin oosel Hollywoodis, kuna otsustasin vahelduseks eestlaslikul kombel kaia peol, mis ei loppe kell 2. Klubi Kingkong - ei soovita. Voi soovitan juhul kui teile meeldib Yberblingen. Pidu kestis yllatuslikult neljani (ma ei tea, kuidas neil seda teha onnestus, kuna peale 2te peaks olema alkoholiga everywhere koik), aga kuna ma olin valjas siinsete eestlastest kuttide seltskonnaga (ehk miinustes voimalusega kellegi uue ja huvitavaga tutvuda ja seal polnud ka yhtki inimest, kes oleks ponev tundunud) ja house ei ole just my cup of tea, laksime juba kolmest Jarno juurde veinitama ja varsti peale seda kui teiste harradega ka veidi aega istutud sai, oli uneaeg ju ja obviously ei tahtnud ma asuda tunniajasele reisile koju. Sellest, et ma magamistoa vallutasin, polnud aga midagi, sest kui Jarno pool yheksa kohvi ja hommikusooki voodisse toi, polnud ta veel magama lainud ja nad olid minu une jooksul teises toas suuremat mollu teinud :) Aitah sulle, armas Jarno, selle kohvi ja koige eest, I had greaaat time! Tegelikult ei ole ta siiamaani magama lainud ja kell on kaks labi, hull mees! PS Ta on kaine!

Anyway, ma usun, et teil pole vaga ponev lugeda ylevaadet mu igapaevastest tegemistest (including peamiselt sook-paike-uni-raamatud-preilid-paike-paike). Kirjutan parem monedest siinsetest systeemidest.

Systeem Laundry:
Pesumasina kodus omamine pole tavaline. Reeglina on kortermajadel laundry room, kus koik oma pesu kaivad pesemas. Seal on kindlasti olemas ka kuivati. Pesumasin aktsepteerib ainult 25-sendiseid ja pesu+kuivati on 2.25 ehk vajad ypris mitut quarterit kui tahad mitu masinatait pesta. Viisakates majades nagu minu praegune paradiis on olemas selleks vastav systeem. Valisukse juures on seal nimelt aparaat, kus saad oma pesumasinakaarti laadida. Kaart on umbes nagu hotelli uksekaart. (Majad on muide yldse nagu hotellid, mul on praegu nt front desk ja office majal ja ylesehitus on hotellilik - koridorid ja nende ristumiskohtades ruumid tugitoolide ja taimedega jms). Barry Ave majas aga igasugune abistav systeem puudub, kuid onneks on meil lahedal pesumaja, kus saab vastavas masinas rahatahti 25-sendisteks vahetada.

Systeem suitsetamine:
Klubis baaris suitsu ei myyda, kyll aga on paljudes kohtades wc-s keegi, kelle kaest void osta koiksugu tavaari, sealhulgas suitsu ja ka yhekaupa makstes siis dollar sigareti eest. Toidupoes suitsu kas ei myyda voi on need eraldi kapis kassadest edasi (asukohavalik arusaamatu). Suitsupakk maksab kuskil 7- taala. Geeee kui hea, et ma ei suitseta!

Buss teeb peatuse igal tanavanurgal. Igal. Konnid kaks peatusevahet keskmiselt neli minutit.

Nagin West Hollywoodi ja Hollywoodi piiril yhel ohtul bussipeatuses (selles kus tavaliselt pidavat palju prostituute olema) dragi. Meik absoluutselt laiali, robustselt ja mooda varvitud, aga nagi siiski nii naine valja. Ja tal olid nii ilusad sygavad silmad ja soe haal. Dragides on alati midagi seletamatut ja ilusat.

Rannas rattatee yletamiseks maksab veidi aega varuda, liiklus on nii tihe.

G-Force on kohutav film! Reede ohtul, peale tervet paeva mimosade ja basseini seltsis, ei suutnud me Alissa ja Robiga otsustada, mida vaatama minna ja 3D pani otsustama selle kasuks, ma ei olnud varem 3D filmi nainud ka. Selle osaga jain ma ka vaga rahule, aga see film.. Ma ei maleta, et ma oleks midagi niiii cheesyt ja igavat ja sisutut ja halba nainudki! See oli vist karistus selle eest, et ma eelnevalt leidsin, et Alissa filmivalik oleks cheesy.

Bussis istub niivord kihvti valimusega naine, et tahaks pilti teha. Lumivalge naha ja sama valgeks blondeeritud juuste ja kulmudega mustanahalise luustikuga (oeldakse vist nii, naojooned ja koik see vark noh) ja suurte neegrihuultega ja afrosoenguga.

Yks (kohalik) tuttav arvas, et siinsed inimesed on eurooplastest abivalmimad ja sobralikumad, sest USAs pole inimestel nii traagilist ajalugu ega sellega seoses hirme teiste inimeste suhtes. Well, on see siis nii voi ei, aga mulle see igatahes sobib. Ykskoik, et suur protsent neist, kes sinult paeva jooksul kysivad, kuidas sul laheb, vastust ara ei ootagi - kui sa ytled iga paev kordi ja kordi, et sul laheb hasti, siis see teebki paeva roomsamaks ja enesetunde paremaks ja nende viisakuste vahetamise ajal naeratamisele lisaks lugedes veel koiki neid kordi kui vastutulijad sulle tanaval naeratavad ja komplimente teevad ja sa sellega harjudes hakkad samaga vastama - it makes you a better man. Mulle tundub.

Eestlaste basseinipeol kaisin ka. Vaatasime tantsupidu ja koik pingutasid eesti keelt raakida, kuigi suurem osa seltskonnast olid juba mujal syndinud ja naljakas, kuidas neil on koigil voimalikult eestiparased nimed (Milvi, Matti, Tiina, Kadri jne jne), aga inglise keelt raakimas on neid nii palju loomulikum kuulata kui eesti keelt. Valimuselt siiski olid enamus vaga eestlaslikud, blondid voi kartulikoorekarva ja naojooned ja koik.. tantsupidu vaadates tundusid seal ka koik inimesed yhte eestlase nagu olevat :) Ja neil olid nii toredad lapsed, kes ka tublisti raakisid, kuigi omavahel olles kaisid mangujutud ikka inglise keeles. Ja ise olid ka supervahvad!

Tuesday, July 28, 2009

Tuli meelde

Täna kui ma bussiga kontserdile sõitsin tuli üks väike poiss poolel teel peale. Selline tuhase otsaesisega ja turris blondide juustega. Nats edvistas ja tuli siis minu kõrvale. Küsisin, et mis ta nimi on ja kui vana ta on ja sellist tavalist lastevärki. John Junior, 5. Küsis, kuhu ma lähen. Seletasin. Väike poiss vaatas oma suurte silmadega ja ütles: "Lepime kokku, kui sa bussist maha lähed - don`t say bye, say see you next time". Kui minu peatus tuli, siis ütlesin nii. Väike poiss hüüdis järele: "Will you be here when I come back?"

Ma ei ole kindel, kas ma poleks pidanud tema sama tuhase otsaesisega isalt küsima nende pangakontot ja Haroldile kantavat raha hoopis igakuiselt John Juniorile läkitama.

Läks meelest ära, mis pealkirjaks pidi saama

Nüüd ma olen kodus diivanil ja on öö ja joon iseendaga veini (veinipudelid on siin 1.5 l, väiksemat saab ka, aga näiteks eile oli neid lettidel küll oluliselt vähem ja nii paistavad nad teiste kõrval imelikult väikesed ka..) ja olen väsinud, aga mõtlesin, et kui ma nüüd kohe ei kirjuta, siis seda enam ei juhtugi. Päriselt ka ma ei tea kuhu see aeg läheb, sest ma näiteks neljapäevast saati juba kolin Marina del Reysse, aga just kui ma nüüd plaanisin homme kindlastiii asjad kokku pakkida, siis Carola textis, et homme on Apple`is viimane pidu enne ümberkorraldusi ja noh..ma ei saa ju ometi minemata jätta! Ta just kirjutas ka, et on üritusel, kus oli Orlando Bloom ja Macy Gray (lemmmmmmik) mängib plaate ja ma pean ju nats ikka täiendama seda närust nimekirja, mis mul on vastuseks klassikalisele keda-kuulsat-sa-siis-näinud-oled-küsimusele..kolmapäeval siis äkki..Tarmo nimelt läks reisima ja pakkus, et võiksin seniks tema korteris pesitseda..ja see ongi ju ainult mu lemmikkoht üldse ja säästab mulle mitusada taala :) Anyway, püüan nüüd kirja panna, millega ma sel nädalal tegelnud olen.

Teisipäev - käisin ookeanis ujumas Alissaga..ja peaaegu olin oma lainehirmust üle, kuigi pool minestust siiski saabus, kui üks neist mind endaga kaasa vedas natuke..kuigi mitte just sügavale, aga ma siiski olen järveinimene ja eelistan mitte kontrollivõimatult vee all ringi liuelda. Üldiselt oli aga superäge ja -ilus kui päike loojus just ja..

Kolmapäev - Downtown, Iiris ja Jarno ja Dollce FM videovõtted. Linna poole minnes on jätkuvalt utoopiline palavus ja Downtown on Hollywoodist veel edasi ehk kohale jõudes olime üsna hingetud. On selgunud, et videovõtetel või telesaadetes/filmides massina osalemine on siin väga kõrgelt tasustatav. Selleks, et sinna pääseda, on aga kasulik omada võimalikult suurel hulgal kohalikku kogemust ehk osaleda tasuta - võimalusi pakub taaskord Craigslist või tutvused. Nendel konkreetsetel latiino-tüdrukutebändi-võtetel olime me Irkaga ainsad naised ja nägime oma ise-bussis-tehtud meikide ning diskokleitidega välja rohkem üles löödud kui peategelased ise, kes olid küll tublid ja liikusid ning laulsid vingelt, üllatas mind väga, et ka nö mitte-tuntud-kollektiivil ei ole siiski silmnähtavalt stilisti, meikari ega juuksuri abi kasutatud. Ma siis igatahes panen lingi siia kui video valmib :) Muidugi olin ma ka pikim osalev inimene ja viskasin kogemata patsi näkku härradele, kes mulle õlani ulatusid. Esimest korda nägin Downtowni ilusat külge kui Jarno meid peale võtteid natuke ringi talutas ja veelgi rohkem kui me õiget bussipeatust otsides matkata saime :) Edasi sain ma veel matkata kodust läbi ja Tarmo juurde ehk sain kinnitust, et LA vahemaad on tõeliselt suured.

Neljapäev - Coffee Bean ja kuulutuste läbi kammimine Modelmayhemis, Craigslistis ja Talentwatchersis. Veendumine, et raha teenimine oleks lihtne, kui motivatsiooni oleks rohkem (ehk viitsiks teha protsendipõhist müügitööd või eskorti või vastata tõesti just in case igale kuulutusele) ja/või aega siin olemiseks rohkem kui kaks kuud (juba alla kahe kuu, eiiiii taha mõeldagi - ma tunnen end nii väga koduselt ju). Õhtul Inna, Iiris, pidu. Pidu on võimalik igal õhtul - ei pea mõtlema, millal on kohustuslik klubiõhtu või millal kuskil miskit ei toimu. Nagu ikka - bussiga linna (ehk West Hollywoodi või Hollywoodi), seoses soo ja euroopaliku väljanägemisega ei pea sissepääsu pärast muretsema, sedakorda kutsuti meid ka peagi vip-lauda vms ehk keegi hoolitses õhtu lõpuni, et meil oleks juua, mida soovime (vahukat ju vahelduseks!) ja sealjuures meid rohkem ei tülitatud ning ennetamaks täpselt kell 2 toimuvat väljaajamist toimus veidi enne seda kojuminek.

Reede - hirmus uimerdamine (ka siiski kuulutuste läbi kammimine jms) kodus kuniks põnevus ebatavaliselt suuri laineid näha suutis mind Alissale ja Robile randa järele meelitada. Sel nädalavahetusel olid nimelt Californias väidetavalt üle pika aja suurimad lained ja neid jälgida oli tõesti eriti cool. Rannavalve oli hoolsalt positsioonidel, lained rannaski mitmemeetrised ja uudistajaid jätkus. Benjamin Buttoni vaatamine Alissa juures. Trenni tegime ka, ikka video järgi.

Laupäev, pühapäev - stuudio. Nii hea kui oled vahepeal midagi asjalikku ka teinud ja veel palju parem kui tulemus on tõesti hea ja Rob ütles ka mitu korda, et good job ja ta ei tee seda üldse tihti ja ma olen siiamaani sellest naksis :) Esimest korda salvestasin siin päevasel ajal ehk 7-8 paiku õhtul olin juba vaba (mitte tavapärane hommikul kell viis või hiljem nagu siin varemalt juhtunud on) ja pühapäeval premeerisin end kahe paari imeilusate kõrvarõngastega selle puhul, et ma ikka nii andekas ja tubli olen :D Anneli viimane päev USAs oli ka ja kogunesime natuke meie juures ja veinitasime ja Irka tegi kooki ja ma premeerisin end ka hulga Beringeri ja saasta söömisega :D Noh ja siis niisama mängisime kaarte ja filmisime iseennast ja tegime muid mõistlikke asju.

Esmaspäev - tegin oma esimese modellitöö siin. Ehk kujutasin endale hoolsalt ette, et ma päriselt tean, mida ma teen ja olengi ju päris modell ja väga enesekindel ja kõik nii edasi..ja tuli vist välja ka natuke :) Shooting oli trade`i korras ehk nagu see kolmapäevane muusikavideogi kogemuse hankimise suhtes oluline, aga ma usun, et sealt tuli ka üpris spetse pilte - kahe nädala pärast saan need kätte ja saan teie jaoks üles panna (enda piiritu edevuse rahuldamiseks ka loomulikult hihii). Fotograaf ja tema assistendid olid igatahes väga lahedad ja heade ideedega tüübid ja meil oli väga fun päev. Eriti mulle meeldis assistent Leila (maailma kõige armsam krants, kes tahtis väga kõigil piltidel osaleda ja mulle sülle ronida). Natuke kasulikum inimassistent oli ka täitsa vahva. Kriitikana toodi välja, et ma tean liiga hästi, millises poosis ja millise ilmega ma hästi mõjun ja olen seega küll kena, aga üpris kinnine, kuid lõpuks erineva muusika abiga sai ta väidetavalt kõik, mida tahtis. Sõlmisin kenasti lepingu ka (et ma neid pilte ei müü ja olen teadlik, et ma selles osalenud olen jms tavaline jutt) ja saabusin juba surmväsinuna koju, et minna St Monicasse Jarno-Robi-Alissaga Jamie Meyeri kontserdile. Jarno sõber-muusik siis ja kunagine Rootsi Idol ja nüüd on terve selle vaevalise kirjutamise aja mänginud tema plaat, mille härra mulle kinkis ja mis on tõeliselt hea! Selline Bryan-Adamsilik-ninnunännu-rokkar. Sama ürituse raames esinesid veel mitmed singer-songwriterid, kellest suurem osa olid väga andekad (mõned lihtsalt..lihtsad-toredad ka) ja peale seda tegime veel Jarnoga pika jalutuskäigu koduteeotsani, et buss võtta ja nüüd ma olen küll kõik veini ära joonud ja pean magama minema, muidu ma ei ärka hommikul mitte ühegi kella peale, aga mul on siiski juba olemas plaan varakult randa minna..

PS Ma sain Children Internationali paki - väidetavalt toetan ma kuue-aastast Haroldit Columbiast ja mul on tema suurte mustade silmadega pilt nüüd sahtlis..

PS2 Hambavalgendusplaastrid on absoluutselt tänuväärsed! Ma tahaks ainut naeratada kogu aeg!

PS3 Läks meelest ära.

Thursday, July 23, 2009

Dog Boarding

My dog, because of her food allergies, only eats guinea pigs. My last vet was from South America and they, the people, eat them down there. I had to goggle it because I didn't believe him. It's actually pretty cheap food. I just bought two of them and let them keep breeding.

Obviously, you have to kill the guinea pig before you can skin it. There are number of humane ways to kill them. Normally, I just stick them in the microwave for about two minutes. They run around like nuts for a little while, but then they just settle down. My last girlfriend didn't like me using the microwave, so you can use a mallet to whack them with--although it gets kinda messy if you hit them too hard. My last dog sitter, before I moved, preferred drowning them in the sink. She would hold them under while they squirmed. Kinda freaked me out, please don't do that. You can also throw them against the garage floor really hard or ring their necks like a chicken.

I understand that you may have problem killing the guinea pig. My two, male neighbors have offered to help. They said they could deliver the dead guinea pig, but they need it the night prior. I did this once, but when they returned it, it was greasy and smelled bad so I threw it away.

Näiteks selline võib olla osa vastusest, mida peab tegema, et teenida kolme päevaga dog boardingu eest 210 taala. Ilmselgelt ei võtnud ma seda tööd vastu. Crazy Americans!